Sauna planeerimisest esimese kütmiseni: mida silmas pidada?

„Mulle ei meeldi saun,“ ütles mitte keegi. Seetõttu mõtles Kaanon Kinnisvara uurida, milline näeb välja palavalt armastatud saunamaailma köögipool ehk selle rajamine, kulud, võimalused jpm. Vestluspartneriks võtsime disainkeriste tootja HUUM asutaja Siim Nellise, kes teab saunadest nii mõndagi, olles mõistagi ka ise tuline saunafänn.

Teemad (kliki peale ja jõua kohe end huvitava küsimuseni):

---

Mul on soov ehitada endale saun. Millest peaksin alustama?

Kõigepealt tuleb selgeks teha, kuhu soovid sauna rajada. Näiteks, kas olemasolevasse hoonesse või eraldi seisva hoonena? Lisaks, millised on küttevõimalused: kas elekter või puit? Eestis on seda vähe, aga esineb siiski, et soovitakse natuke korralikumat ja suuremat sauna, aga Elektrilevi poolt ei ole võimaldatud piisavalt elektrivõimsust.

Saun korterisse: kui on vana pliidiga korter ja oled (osati) gaasi- või elektriküttele üle läinud, siis võib ka sinna saada puuküttega kerise panna. Seega ei ole elektriküte korteri puhul ainuvõimalik variant.

Oluline ongi aru saada, kas saun ehitatakse eraldi hoonena või eluhoonesse. Sealt tulenevad erinevad nõudmised ja võimalused.

Mida kujutab endast sauna seadustamine?

Sellest teemast võib omaette raamatu teha ... Kui rajatakse saun näiteks eraldi hoonena, siis tuleb lähtuda KOV-i nõuetest ja ehitusseadustikust (sh teemad, kuidas tuleb teavitada ja kooskõlastada). Kui saun tuleb näiteks duširuumi kõrvale ja on käsitletav elektriseadmena, siis piisab enamikul juhul sellest, kui elektrik teeb oma töö vastavalt ehitusseadustele ja elektriohutusnõuetele.

Eraldi ja keerukam teema on puuküttega kerise olemasolevasse hoonesse paigaldamine. Kindlasti soovitan nii puukütte kui ka elektrikerise puhul, et neid paigaldab vastava pädevusega spetsialist, vastasel juhul on tegu illegaalse paigaldisega. Sellest tulenevalt võivad potentsiaalselt tekkida probleemid näiteks kindlustusega.

Soovitan eelnevalt kontakteeruda oma KOV-i ehitusspetsialistiga.

Loe elektrisauna (korterisse) rajamise seadustamisest ka siit: https://kaanon.ee/blogi/korterisse-sauna-ehitamine

Kas ehitada saun ise või kaasata professionaal?

Kui tavaehitustööd teha ise, siis kindlasti otsida lisamaterjali. Materjali otsimisega on tänapäeval aga natuke keeruline, sest internetist saadaolev materjal on tihti kas kahetise väärtusega või aegunud. Tavainimesel on sealt õiget asja välja valida teinekord päris raske. Hea uudis on, et HUUMil tuleb kohe välja asjakohane artiklite sari ja ka raamat.

Paraku eksib päris suur hulk saunaehitajaid väga oluliste põhitõdede vastu, mistõttu soovitan kindlasti konsulteerida ja võtta nõu kõrvalt juurde. Iga Eesti mees suudab lauajupi ise ära lõigata, aga kuidas ventilatsioon lahendada, milline on optimaalne lava planeering ja konstruktsioon, millega teha siseviimistlus – need on juba spetsiifilisemad teemad.

Mis puudutab küttekoldeid, nii elektri kui ka puuga köetavaid, siis nagu eespool öeldud, tuleb kindlasti spetsialist kutsuda, kuna juba seadus nõuab seda.

**Puuküttega vs. elektrisaun: kumba eelistada?**

Puukütte kerise puhul on kõige suurem eelis minu hinnangul emotsionaalne pool: elav tuli, lõhn, prõksuv heli.

Elektrikerise puhul on peamine eelis mugavus (näiteks saad mobiilist käivitada).

See arusaam, et ühel või teisel on parem leil, on aegunud – ainus aspekt, mis leilikvaliteedi määrab, on kivide hulk. Ja tänapäeval on elektrikerises tihtipeale rohkemgi kive kui puukütte puhul.

Milline variant on rahaliselt kallim?

Tänapäeval on korralikud ja kvaliteetsed puukütte ahjud kallimad kui elektrikerised. Lisaks koldele peab ahjukütte puhul välja ehitama ka korstna ja täitma hulga suuremas ulatuses tuleohutusnõudeid. Seega puuküttega sauna ehitamine läheb kokkuvõttes enamasti kallimaks.

Kui rääkida üldisemalt kuludest, siis ühest sauna rajamise kulu on keeruline öelda. Oleneb, kui palju tööd tehakse ise, kui palju kaasatakse spetsialistfirma. Kui kaasata spetsialist(id), võivad hinnad minna teinekord kosmiliseks. Vana hea tõde on, et eriti just ehituses tuleb optimaalse hinna leidmiseks võtta mitmeid pakkumisi. Näiteks oman saunaehituse puhul isiklikku kogemust, kus mul tehti hinnapakkumine tööle, mille kaks meest teevad kahe päevaga ära ja töörahana küsiti 3000 eurot ...

Soovitan valida optimaalne, soovitud ja võimalustele vastav ruumi suurus. Saun, mis on tehtud liiga väike, ei ole oluliselt soodsam, küll aga langevad oluliselt kasutusmugavus ja mahutatav kasutajate hulk. Soovitan ruumi suuruseks ca 2x1,5 m, kus saab kolm-neli inimest mõnusalt laval istuda. Kui soovida sauna suuremale hulgale, kus laval saab olla näiteks 10 inimest, siis on tarvis a la 2,4x2,8 m suurust sauna. Sel juhul on võimalik ehitada U-kujuline lava, mis aga ei tule märkimisväärselt kallim kui nt 2x1,5 m puhul.

Mille arvelt on võimalik kulusid kokku hoida, mille puhul aga ei peaks seda kindlasti tegema?

Soovitan valida klassikalise ja optimaalse puidulahenduse. Näiteks haab/lepp – sauna jaoks sobilik puit mõistliku hinnaga. Puitmaterjali puhul ei pea minema väga kalliks ja valima ilmtingimata termopuitu.

Teine võimalik kokkuhoiukoht on saun ehitada (võimalikult palju) ise (kui oskad muidugi).

Aga ega väga mujalt soovitagi tagasi hoida. Kindlasti ei soovita kulusid optimeerida nende aspektide kohapealt, mis määravad kõige enam keskkonna-/õhukvaliteedi – sauna küttekeha ja ventilatsioon. Viimane neist pole lõppkokkuvõttes isegi kuluartikkel, sest seda õigesti tehes saavutatav kulu vs. efekti kaalukauss on selgelt saadava efekti poole kaldu.

Küttekeha kohapealt: kui tahad saada korralikku leili, siis kümne kilo kividega kerist ei ole mõtet panna – vahet ei ole, kui väike või suur saun on, mõistlikku leili sealt ei saa.

Kui palju ühe keskmise suurusega elektrisauna kütmiskord korteris maksab? Kas puuküttega saunas käimine on odavam?

Sõltub, kui pikalt saunas käiakse ja mis võimsusega keris on. Üldiselt jäävad kodukerised 6 ja 10,5 kW vahele. Selle põhjal võib öelda, et keskmise suurusega sauna (2–4 ruutmeetrit) keskmise saunasessiooni kulu jääb 3 ja 5 euro vahele.

Kui mõelda nüüd sellele, kui palju tööd pead tegema (ajaressurss), et endale puid teha (või osta tanklast puid 😊), läheb puuküttega sauna kütmine kallimaks. Tihti ihaldatud arhailisus ja naturaalsus on tänapäeval suuremad luksused kui elektrisaunaga seotud peened tehnilised lahendused.

Kas eestlaste seas on tänapäeval populaarsem puukütte või elektrikerise variant?

Veel kümme aastat tagasi olid suurem osa ehitatavatest saunadest puuküttega. Inimeste üha kiirenev elutempo ja linnastumine aga toovad kaasa selle, et elektrisaunad muutuvad üha populaarsemaks.

Kindlasti on üks populaarsuse kasvu põhjus ka tõsiasi, et elektrikerised on viimase kümne aastaga teinud läbi meeletu arengu. Kui varem tähendas elektrikeris piltlikult öeldes võimsat fööni, mille peale oli pandud paar kivi, siis tänapäeval on näiteks meie suurim keris Hive, mille sisse tuleb panna 250 kg kive. Tegelikult ma ei tea ühtegi teist seeriatootmise puukütte kerist, kuhu saab sedavõrd palju kive panna. Niimoodi aga saab juba sellise kvaliteediga leili, mida on võimalik otseselt võrrelda suitsusaunast saadavaga. 😊

Millised saunaga seotud trendid on eestlaste hulgas praegu levimas?

Põhiline suund on, et minnakse üha enam tagasi juurte juurde, sauna kui kohta väärtustatakse taas väga kõrgelt. Samuti prioritiseeritakse järjest rohkem kivide hulka ja leilikvaliteeti ning üleüldiselt sauna ehituskvaliteeti – sellekohaseid (põhjalikke) teadmisi ja arusaamasid esineb üha enam nii ehitajate kui ka klientide hulgas.

Kui suur on optimaalne kivide kogus, et saada hea leil?

Mõistlik kivide kogus algab 50 kilogrammist. Sellest alates on leil juba võrdväärne vanakooli puukütte variandiga.

Milliseid ehitusmaterjale ja viimistlusvahendeid saunas kasutada?

Kõige olulisem on materjal, mille peale istutakse-astutakse ja kuhu selg toetatakse. See puit peab olema kerge, sest siis ta akumuleerib endasse minimaalset hulka soojust ja ühtlasi juhib vähem soojusenergiat. See tähendab seda, et kui maha istuda, siis pind ei kõrveta.

Sama loogika järgi tuleb valida viimistlusvahend, mis peab küll samuti kuuma kannatama, aga ei tohi tekitada tugevat lakipinda. Igasugused lakid või sarnased tugevat katet pakkuvad värvid on sellistel pindadel täielikult välistatud – „tänu“ nendele on valus istuda.

Kindlasti tuleb jälgida, et viimistlusvahend ei eritaks kuumenedes kahjulikke aineid.

Ülejäänud viimistlusmaterjalid, kuhu ihu vastu ei lähe, ei ole samaväärselt olulised. Küll aga on soovitatav siseviimistlusmaterjalide puhul vältida kiviplaate ja kõike, mis on raske, neelab soojust, sest seeläbi võib kasvada kerise võimsusnõue. Viimati öeldud soovitus ei laiene loomulikult põrandale, mis on mõistlik plaatida või katta muu veekindla materjaliga.

Puuküttega sauna puhul on oluline ka põranda ja kerise lähedaste elementide tulekindlus.

Soovitusi ning reegleid seina- ja lavalahenduste valikute ning disaini kohapealt

Seinad ja lagi

Seina kõige klassikalisem variant on laudis ja nagu iga sauna puidu puhul, on ka siin oluline, et see ei eraldaks vaiku (kui just ei ole eraldi dekoratiivsel eesmärgil);
Seinasid ja lage käsitletakse sarnaselt. Kui tegu on laudisega, siis rakendub klassikaline ehituse põhimõte, et peab olema laudise tagune tuulutus. Peale tuulutust tuleb panna fooliumiga soojusisolatsioon (koolkondi on siin erinevaid ning arvamused ulatuvad 3st 15 sentimeetrini). Loomulikult oleneb soojustuspaksuse vajadus ka materjali valikust. Isiklik seisukoht on, et soojustus võiks jääda 5-10 cm paksuseks ning paksusest olulisem on soojustuse õhu ja niiskustihedus ning -pidavus;
Saunavaha pärast viimistlust peale – et näiteks viheldes erinevat mustust kohe sisse ei imenduks;

Põrand

Põrand peab olema veekindel ja ohutuse mõttes soovitatavalt ka kuumakindel. Kiviplaat on siinkohal kõige traditsioonilisem lahendus.

Lava

Lava olgu ergonoomiline, sinna peale peab olema mugav astuda ja ronida. Istumislava peaks jääma laest 1,1 kuni 1,3 m madalamale. Kui see läheb kõrgemaks, siis väga suur osa kuumust on lihtsalt kõrgel lae all ja saunatajad võivad „külma saada“;
Tänapäevane levinuim istumislava kõrgus on 1,05 m (30+30+45 cm);
Lava istmepingilaius peab olema vähemalt 60, minimaalselt 55 cm – siis on võimalik soovi korral jalgu üles tõsta;
Lava võiks olla piisavalt pikk. Arvestada iseenda pikkusega, et saaks soovi korral pikali visata;
Lava tasub ehitada leiliruumi täpselt nii suurelt, kui vähegi mahub, võtta ruumist maksimum. Olen päris palju näinud saunasid, kus on 2x2 meetrine ruum, aga lava on ehitatud ainult otsaseina ning sisuliselt pool saunast jääb seega kasutamata.

Keris

Kerise valik algab ikkagi eespool räägitust – mis valikuvõimalused üldse antud juhul on (kas saab valida nii puu- kui ka elektrikerise vahel) ja kumba maitseliselt eelistad. Järgmised vastust nõudvad küsimused: kui suurt võimsust on kerisele tarvis? Kui suur on lavaruumi arvutuslik kubatuur? Seda saab kiirelt arvutada näiteks HUUMi kodulehel. Iga arvutusliku kuupmeeteri kohta peaks olema ~1 kW võimsust;
Keristega seonduvalt peab paralleelselt vaatama, kuidas ventilatsioonisüsteem lahendada (vt ka järgmist alateemat), mis on vähemalt sama oluline kui keris. Need valikud tuleb teha juba planeerimise faasis, vastasel juhul nii-öelda mängitakse end tehniliste aspektidega lukku;
Elektrikeriste puhul mõelda läbi, milliseid lisafunktsionaalsusi soovid. Näiteks, kas soovid ka kaugelt juhtimise võimalust? Lääneriikides on väga populaarsed ka erinevad niisutussüsteemid.

Ventilatsioon

Sauna ventilatsiooni ülesehitus sõltub suuresti sellest, missugune on sauna küttekeha, aga üks kuldreegel on näiteks, et põhiväljatõmme peab jääma maksimaalselt 60 cm kõrgusele põrandast;
Kõige levinum viga, mida saunaehitusel tehakse (ka spetsialistide poolt), on see, et ventilatsiooni väljatõmme tehakse lae alla ja arvatakse, et see on okei. Niimoodi tehes toimub õhu kihistumine, misjärel tuleb võtta kasutusele kallid, mitmete tuhandete eurode suurused seadmed, millega tehtud ehitusviga likvideerida.

Uks

Saunauks peab ehitusnõuete ja ohutuse kaalutlusel avanema alati väljapoole – et inimene kukuks „ära vajuma“ hakates uksest välja;
Uksealune jäetakse reeglina õhutusavaks, vahe põrandaga vähemalt 5 cm.

Valgustus

Saunas peaks olema mõistagi hubane ja meeldiv valgustus. Tuleb kasutada sauna ettenähtud valgusteid, seda temperatuuri ja niiskusega seotud põhjustel. Kõige sagedamalt esineb probleeme LED-tüüpi valgustitega. Esialgu säravad nad toredalt, aga kui on kasutatud tava-LED-e ja paigutatud need sauna kõrgetesse, kuumematesse osadesse, siis on valgustite eluiga väga lühike – nad ei kannata kuuma, tuhmuvad ära.

Sauna rajamise etapid kokkuvõetuna

1) Planeerimine. Soovide, võimaluste ja vajaduste kaardistamine. Millist kerist on sul võimalik endale tulenevalt võimalikest piirangutest paigaldada? Kas puuküte kui variant on üldse päevakorral? Ja mitmetele teistele eespool läbi käinud küsimustele vastuste leidmine.

2) Kui suurt sauna soovid, saunaruumi planeerimine. Koos sellega tuleb ühtsena planeerida kerise, lava ja ventilatsiooni paigutus. Kui üks jäetakse planeerimisest välja, on häda kaelas.

3) Töö materjalidega, nende soetamine. Materjalid tuleb soetada kõik koos ja mitte asuda ehitama enne, kui kogu tooteinfo on tarnijatelt käes. Oleme väga palju kuulnud ja näinud juhtumeid, kus saunaruum ja lava on valmis ehitatud ning tullakse küsima kerise juhtpulti, misjärel alles hakatakse mõtlema, kuidas peaks kaabelduse tegema. Enne ei ole mõtet puidutöödeni minna, kui elektritööde ja ventilatsiooni osa on selge.

4) Ehitustegevus. Igaühel oma käekiri ja erinevad situatsioonid tingivad erinevad lahendused.

5) Sauna kasutuselevõtt. Tuleb meelde jätta, et osade, just värvitud puuküttekeriste puhul peab esimese kütmise tegema õues. Kui teha seda sees, siis värvi kinnikütmisel eraldub meeletult mürgiseid kemikaale, mis on ka väga ebameeldiva lõhnaga. Tulemus: laudis tuleb välja vahetada või siis oodata pool aastat, kuni ebameeldiv lõhn välja läheb ... Siinkohal aga saan natuke reklaami teha, sest HUUMi puuküttekerised on ainulaadsed. Nimelt on meil kaitstud õlituslahendus, õlitame oma kerised looduslike õlidega. Nende põlemisel tekib meeldiv pannkoogilõhn ja esimest kütmist võib vabalt ka siseruumis teha. 😊

---

HUUM on meeleldi nõus Sind saunaga seotud küsimustes abistama ja konsulteerima! Võta ühendust info@huum.eu või telefonitsi +372 5666 7699

Fotod: Marko Tähnas ja kodublogi.ee. Aitäh teile!

Loe lisaks