Kuidas pildistada kinnisvara?

Fotode osatähtsust kinnisvara müümisel ja üürimisel ei tohi alahinnata. Sellest tulenevalt rääkis Kaanon Kinnisvara oma ala spetsialistidega kinnisvara pildistamise põhimõtetest. Muu hulgas puudutasime teemadena vajaminevat inventari, pildistamise ettevalmistusi, kohapealseid tegevusi, töötlust ning fotode kuulutusele lisamist.

Otsustasime vestluslaua taha võtta kaks inimest:
Liis Reiman. Pildistanud kinnisvara (nii elukondlikku, ärikinnisvara kui ka kinnistuid (sh drooniga)) aktiivselt ja sihipäraselt viimased 3–4 aastat. Kokku on tal pildistatud varasid enda sõnul selgelt sadades, võib-olla juba ka üle tuhande. Vt lähemalt Liisi koduleheküljelt:
liisreiman.com

Annemai Tuvike. Töötanud maaklerina üle nelja aasta, nautides varade pildistamist ning tehes enamasti fotod ise. Tema loo, kontaktid ja klientide tagasisided leiad siit: kaanon.ee/kontakt

Teemad (kliki peale ja jõua kohe end huvitava küsimuseni):

---

---

 ---

--- 

--- 

--- 

Kui olulist rolli fotod kuulutuste juures omavad?

Annemai: Arvan, et fotod mängivad väga suurt rolli. Klient saab piltidelt esimese ettekujutuse varast ja otsustab selle põhjal, kas ta soovib sellega tulla tutvuma või mitte. Seetõttu on väga oluline, et fotod annavad vara olukorrast reaalse ülevaate – et fotod ei oleks liiga kehvad või üle töödeldud.

Liis: Täiesti nõus. Lisan juurde, et foto eesmärk on klient kohale meelitada, panna ta helistama, päringut saatma. Mida olen enda praktikas näinud, on see, et inimesed, kes pildistavad oma (tipp)telefoniga, kutsuvad lõpuks ikkagi mind pildistama, sest neil ei ole olnud ühtegi huvilist. Kuna muster on kordunud, olengi aru saanud, et pildid on kuulutuse juures väga olulised. Maaklerid seda üldiselt teavad, aga erakliente peab sel teemal, et fotod on tähtsad, rohkem harima.

Milline on teie arvates täna (kuulutuste juures olevate) kinnisvarafotode kvaliteet?

L: Kõigub väga palju üles-alla, sõltub müüjast/üürileandjast. Kuigi tegelikult tahaks öelda, et kvaliteet on viimastel aastatel paremaks läinud.

A: Nõustun Liisiga.

Sellise tasemega fotod tõstavad üldist kvaliteeti.

Kas osta kinnisvara pildistamise teenus sisse või teha fotod ise?

L: Kui tegu on hobifotograafiga, kes arvab, et saab ise hakkama, siis muidugi tehku ise. Kui inimene aga fotograafiaga aktiivselt ei tegele, siis on tihtipeale targem teenus sisse osta. Head fotod tõstavad huviliste arvu ja võivad seeläbi müügiaega lühendada. Kasulik on teha see pisike investeering, et kokkuvõttes nii ajaliselt kui ka rahaliselt võita.

A: Mina olen ka kallimaid varasid enamasti ise pildistanud. Kui kohapeal aga näen, et profifotod võiksid teha kuulutuse atraktiivsemaks, siis jah, miks mitte võtta appi oma ala spetsialist.

L: Eks igaüks teeb seda, milles ta on kõige parem. Mul on üks väga äge klient, kellel tulevad portfelli pidevalt uued objektid ja ta müüb need ka päris kiirelt maha. Seega tal lihtsalt ei ole ajaliselt võimalik lisaks müügitööle tegeleda pildistamise ja hiljem fotode töötlemisega, mistõttu tellibki ta pildid minult ja saab ise konkreetselt müügiprotsessile keskenduda.

Kas vaatate enne pildistama minekut vara üle?

A: Seda ei ole väga teinud, aga kohale minnes teen mõistagi tiiru varale peale: vaatan üle, kus toad asuvad, mõtlen täpselt läbi, kust nurgast ja kuidas pildid teen.

L: Jah, teen samamoodi. Kohale minnes jalutame maakleri või omanikuga vara läbi, et kust midagi sättida või siia-sinna tõsta. Vahest on ka nii olnud, et osadel inimestel on palju asju ja siis oleme teinud väikese plaani, millisest toast pildistamist alustame.

Milles väljendub fotode tegemise puhul kreatiivsus? Kui raamides üldse on kinnisvara pildistamine?

A: Küllaltki raamides. Näiteks nurgast pildistades jääb fotole kaks täisseina ja üks poolik sein, sõltudes samas siiski sellest, milline on objektiiv. Aga see, kust nurgast teha ... Jah, ideaalis on tõesti nii, et vaatega uksele või aknale, kuid kui mingid mööbliesemed on nurgas ees ja nurka pugeda ei saa, siis võib see mõjutada seda, kust fotot üldse teha saab. Eks mingite kohtade puhul saab loomingulisust kasutada, aga üldiselt peab kinnisvara pildistamise põhimõtetest ja loogikast ikka kinni pidama.

L: Kinnisvara pildistamine on üldjoontes raamides: valgus ja värvid peavad olema paigas, seinad peavad olema otse. Et kui inimene vaatab fotot, siis korter ei kuku kusagile ja kolm seina olgu näha, et tekiks ruumitunnetus.

Loomingulised elemendid tulevad mängu, kui on sisustuse ja stiliseerimisega vaeva nähtud. Siis saab otsida erinevaid põnevaid nurki. Näiteks olen käinud pildistamas varasid, kus on ägedad disainköögid. Sel juhul ei tee ma köögist pelgalt ühte fotot, vaid otsin kihvte nurkasid, et seda disainkööki kuidagi erilisemalt näidata.

A: Oluline on fotosid vaadates ka ruumilisusest aru saada. Võimalusel saab muidugi ruumiplaani juurde panna, aga fotode järgi võiks samuti tajuda, kus X tuba asub, millisest ruumist millisesse ruumi saab, kuidas saab korteris/majas liikuda jne.

L: Jah, täiesti nõus. Uksed peavad lahti olema, et näha, kuidas objektil liikuda saab. Erandid on tualett ja vannituba, mille uksed panen üldjuhul kinni.

Pigem eriline köök.

Äri- ja elukondlik kinnisvara. Kas nende kahe pildistamise puhul on põhimõtted samad või esineb (kardinaalseid) erinevusi?

A: Küllaltki samad.

L: Jah, mõlemad peavad olema ülevaatlikud, realistlikud ja piisavalt atraktiivsed, et potentsiaalne ostja/üürilevõtja kohale meelitada.

Kas kinnisvarafotodega peaks huvilist n-ö õrritama ka või andma ikkagi alati vaatajale väga täpse ja detailse ülevaate?

A: Ei pea seda vajalikuks.

L: Tekib küsimus, et mis eesmärki see täidab?

A: Oluline on ikkagi, et klient saab varast täieliku ja reaalsust peegeldava ülevaate ja et pildid meelitavad ta varaga tutvuma.

L: Jah, pildid peavad ikkagi esmajoones olema ülevaatlikud. Kui jätad mingist nurgast või ruumist pildi tegemata, siis tekitab see huvilises pigem negatiivseid emotsioone.

Millised on suuremad ja klassikalisemad vead, mida kinnisvarafotodel kohtate?

A: Pildistatakse esemeid, jäetakse ennast peeglist vaatevälja ...

L: Eks põhiviga on jah see, et kui tehakse toast pilti, siis on pildilt näha vaid kapp või diivan – sobib rohkem mööblimüügi kuulutuse juurde. See, et ise või lapsed peeglist paistavad, on hästi tavaline.

Tihtipeale on pildid ka pimedad. Mina fotograafina näen ära, et tegu on tõenäoliselt väga valgusküllase korteriga, sest seal on maast laeni laiad aknad – avar ja mõnus! Aga pilti vaadates on tunne, et istun kuskil koopas.

A: Omalt poolt lisan veel, et tihti on fotod üle valgustatud ja -töödeldud.

L: Jah, see on teistpidi äärmus. Üks aspekt veel, mis on tähtis: korter peab olema koristatud. Tihti on fotodel suurelt kaadris hambaharjad, potsikud, pesemata nõud, riided laiali. Kui pilti teha, tuleb korter teha piinlikult korda, lüüa kõik läikima.

A: Jah, taustamüra kaadrist ära. Klient, kes tuleb varaga tutvuma, ostab kinnisvara, mitte esemeid.

L: Täpselt. Isiklikud asjad, šampoonipudelid, külmkapi pealt magnetid ära, suured perepildid võimalusel maha võtta või ära peita.

A: Valgusteid ei raatsita ka väga põlema lülitada, kuid need annavad varale hubasust juurde.

L: Jah, eriti praegusel pimedal ajal tuleb tuled põlema panna.

Loe ka artiklit „10 soovitust kinnisvara pildistamiseks“ : liisreiman.com/10-soovitust-kinnisvara-pildistamiseks


Koristamata vs. koristatud kodu näide.

Kust jookseb piir vara piinlikult korda tegemise ja üle võlli lavastamise vahel?

L: Sõltub varast. Uuematel objektidel saab julgemalt lavastada. Aga kui tegu on paneelmaja korteriga, kus inimene elab sees, siis seal ei peaks niivõrd lavastama, vaid koristama. Siiski, sõltub paljuski varast ja selle siseviimistlusest ning -kujundusest. Ühe puuga ei saa kõiki kortereid lüüa.

A: Lavastamise puhul jääb alati õhku oht, et klient ei saa piltidelt varast õiget, reaalsust peegeldavat ülevaadet. See tähendab, et ei tohi peita puudusi ega teha olukorda kunstlikult paremaks.

L: Jah. Mida ma lavastuse all silmas pidasin, on see, kas panna aknalauale väike lilleke või lauale puuviljad vms. Vigu kindlasti ei soovita kellelgi peita.

Kena, mõõdukas ja maitsekas lavastus.

Valgusest. Kas tuled peaksid põlema või on tegu maitse küsimusega?

L: Sõltub tellija soovidest, samuti sellest, mis aastaajal pildistada. Lisaks sellest, mis valgustus toas on. Väga levinud on, et üks lamp on sinise valgusega, teine aga väga kollase valgusega. Kui need kaks ühe pildi peale kokku panna, siis foto näeb päris õudne välja ja proovides seda pärast töötluses ilusti vaadatavaks teha, võtab töötlemine väga kaua aega. Sellistel puhkudel ongi mõistlikum tuled kustu jätta. Samuti suvel, kui päike särab ning see valgus jõuab ka tuppa, ei ole enamasti vaja lampe põlema panna.

Omaette teema on veel n-ö meeleolulambid, mis on näiteks diivanite juures või magamistoas voodi kohal. Nende põlema panemine on sihipärane, meeleolu loomisega seotud tegevus.

Mainitud meeleolulambid. Lisavad hubasust juurde küll, või mis?

Kas trepikoja foto on must-do?

A: Nii ja naa. Vaatan natuke selle järgi, kas korteri number jääb näha või mitte. Sellest osast, kus on postkastid, olen aga pea alati teinud.

L: Jah, täiesti nõus. Taas, oleneb ka tellijast. Osad tahavad trepikoja fotosid kindlasti saada, et kuulutusele lisada ja mõnikord jäetakse endale referentsiks – kui palju objekte käib eest läbi, siis ise ei pruugi enam mäletada, millisel korteril milline koridor oli. Aga jah, alumine osa, kus on välisuks ja postkast, sealt reeglina teen alati.

Antud juhul on kirjeldatud alumine osa väga stiilne.

Mida arvate tänavafotode tegemisest?

A: Kui foto on tehtud nii-öelda ruumiliselt, et sealt on konkreetselt ka kõnealuse vara maja näha, siis on tänavafoto okei. Aga sellel, et teha suvalisest kohast tänavafoto ja lisada kuulutuse juurde, ma küll mõtet ei näe.

L: See on minus ka küsimusi tekitanud. Et kui piirkond on võõras ja vaatan korterist pilte ning jõuan tänavafotodeni, siis tihtipeale ei teki mul ühendust tänavafoto ja kõnealuse maja vahel. Tekib pigem küsimärk, miks see pilt tehtud on.

Samas aknafotot soovitakse küll väga palju, eriti kui on vaade merele või metsale. Aknafoto tasub teha nii, et aknaraamid ja tuba on mingis osas peal – kui inimene vaatab seda fotot, siis tal võiks tekkida äratundmine, et ahhaa, see on sealt toast tehtud.

Siinkohal saab kuulutust vaadates selgelt aru, kust toast foto tehtud on.

Sama loogika on siis ka rõdudega, jah?

L: Just. Rõdu äär peab olema ikka näha ja olenevalt rõdu suurusest põrand ka. Aga eks paneelmaja rõdu-/lodžapõrandat on keeruline peale jätta, seal need üldjuhul väiksemad.

A: Jah, rõdu ja rõduvaade peavad kindlasti koos olema. Olen päris palju näinud kuulutusi, kus rõdult on tehtud vaade, aga rõdu ennast pole kuskilt näha.

Foto, mille puhul saab rõdust ja vaatest väga hea aimduse.

Kui palju fotosid peaks üldse tegema?

A: Minu tavapraktika on selline (sõltudes siiski mõistagi varast), et maja eest ja tagant kummastki üks foto. Ruumide puhul ma rohkem kui kahte fotot ühest ruumist ei tee, kui just pole tegu väga suure ruumiga. Tualett/vannituba: kui need ei ole kokku ehitatud ja ei ole väga suured, siis piisab ühest fotost, rohkem ei ole mõtet. Olen näinud kuulutusi, kus on korter, 20-ruudune kööktuba ja 30 fotot ...

L: See on jah ekstreemsus. Minu tava on, et teen majast (eest ja tagant) erinevate nurkade alt, sest maakleritel on erinevad eelistused. Kliendid saavad siis ise vaadata valida, mis neile rohkem meeldib. Ja siis igast toast (kui on tavaline, 2–3-toaline korter) peab olema vähemalt kaks pilti – üks uksest akna ja teine aknast ukse poole. Oluline on seejuures, et uksed on lahti, sest uksest peab huviline nägema, mis sealt veel paistab – kas köök, esik, teine tuba. Samuti aitavad avatud uksed üldpilti kokku panna, klient näeb, kas tuba on läbikäidav või mitte.

Elutubadest ja köökidest, eriti kui on avatud köögid, olen teinud rohkem kui kaks pilti, et näidata konkreetselt köögiosa ka, sest paljusid inimesi huvitab, mis seal köögis ikkagi on ja milline see täpselt välja näeb.

Sõltuvalt korterist teen ka emotsioonipilte – kui on midagi ilusti sätitud või stiliseeritud.

Ses osas olen Annemaiga nõus, et kui on väike, 16-ruudune korter, siis sealt tulebki koos maja- ja koridoripiltidega võib-olla 10 või isegi vähem fotot – ei tasu üle pingutada.

Millises järjekorras peaksid fotod kuulutuses olema?

A: Tualeti/vannitoa pilti mõistagi esimeseks ei pane, selle jätan alati viimaseks. Lisaks, ühe ruumi fotod võiksid olla ikka järjest, grupeering on oluline.

L: Esipildiks tasub alati panna atraktiivne foto. Enamasti on selleks kas äge köök või elutuba avatud köögiga, üldeluruum. Magamistoad on isiklikumad, need võiksid tagapool olla.

Kena tuba, suurepärane vaade = esipildiks igati sobiv variant. 

Milline on ideaalne kõrgus, kust fotosid teha?

L: Puusakõrguselt on täiesti okei. Inimestel on muidugi puusad erinevatel kõrgustel, aga umbes meeter ja natuke peale võiks see ideaalne kõrgus olla.

Foto normaalkõrguselt.

Millal pildistada statiivi pealt, millal mitte?

L: Mina pildistan kogu aeg statiivilt.

A: Mina eelistan ka statiivi. On aga üksikud ruumid, mis on väga väikesed ja kus ei ole võimalik statiivi pealt õiget nurka võtta, siis olen teinud ilma statiivita, aga need on väga erandlikud juhud.

Kas statiivilt pildistamine on reegel või maitse küsimus?

L: Pigem ikka reegel. Teinekord on säriajad väga pikad ja kui säriaeg on pikk, siis väristad pildi käest tehes ära ja foto tuleb üks suur udukogu. Olemaks kindel, et pilt on terav, tuleb teha ikka statiivilt.

Lisaks on teinekord vaja välku kasutada ja sel juhul on ka hea, kui kaamera on statiivil. Kaamera peal on välgusaatja ja välk on sul käes, seejärel vajutad nuppu ja suunad välgu sinna, kuhu on vaja välku lasta. Seda on väga keeruline teha kaamerat käes hoides.

Kas ja millal välku kasutada?

A: Mina ei kasuta välku, sest minu arvates kannatavad niimoodi pilti tehes vara loomulik ilu ja hubasus.

L: Saan aru, mida siin mõtled. Ise aga aeg-ajalt kasutan välku. Just siis, kui on kuskil mõni pime nurk. Näiteks elutoas on hea, super valgus, aga esikus on väike lamp, mis väga ei valgusta. Ja selleks, et esik ei jääks paistma liialt tumedana, viin ma välgu esikusse ja lasen natuke valgust juurde. Välk ei vähenda hubasust, lihtsalt valgustab natuke – välgu puhul saab reguleerida selle tugevust.

Lisaks olen käinud pildistamas korterit, kus oli miskipärast elektrikatkestus (oli kottpime), mistõttu tuli vannituba ja tualett pildistada välguga. Välgu kasutamine on täiesti omal kohal, et valgust natuke ühtlustada. See ei tähenda muidugi, et peaks ära tapma loomuliku valguse.

Välgu kasutamine nõuab tegelikult päris palju harjutamist ja teadmisi – välguga tehes võib omadega väga metsa minna, aga võib saada ka väga hea, mõnusa ja hubase tulemuse.

Ilma välguta tehtud foto.

Millal kasutada kaamera välku, millal lisavälku?

L: Kaamera välku ei soovita ma üldse, sest sellega on sul võimalik suunata välk ainult otse ette. Tihti juhtub see, et kui teha pilti välguga, siis ta valgustab ära osa, mis on kohe kaamera ees, aga tahapoole ei taha valgus väga jõuda. Mina suunan välgu enamasti lakke või enda selja taha heleda seina peale – siis peegeldub valgus seina ja lae pealt ühtlaselt tervesse ruumi.

Millist objektiivi on kinnisvara pildistamiseks vaja?

L: Lainurk objektiivi, neid on erinevaid. Lainurk objektiividega on levinud ka igasuguseid müüte (venitab korteri välja, näitab väikest tuba väga suurena jne).

See aga, kui palju objektiiv tegelikult moonutab, sõltub väga objektiivist. Mida aeg edasi, seda vähem kasutan enda töös objektiivi kõige laiemat otsa. Minul on objektiiv 14 kuni 22 mm, 99% ajast olen pildistanud 16 mm peal. Kui tuba on väga suur, siis ka 20 mm – et tuba ei paistaks fotolt ebaloomulikult suurena, sel juhul võib inimene kohale tulles pettuda.

Kas pildistab inimene või kaamera? Kui oluline on omada kallist kaamerat ja/või objektiivi?

L: Ikka inimene.

A: Jah. Võid teha väga kehvad fotod ka väga hea kaameraga, kui ei tea põhimõtteid ja nüansse, mis kinnisvara pildistamisel rolli mängivad.

L: Teinekord on objektiiv isegi olulisem kui kaamera, seda ükskõik, mida pildistades – vahet ei ole, kas pildistad kinnisvara või portreesid. Kallimatel kaameratel on lihtsalt elu mugavamaks tegevamaid asju rohkem. Kinnisvara pildistamise seisukohalt aga võid vabalt 500–700-eurose kaamera võtta, panna korralik objektiiv ette ja minna pildistama. Kinnisvara valdkond ei ole sedavõrd spetsiifiline, et on vaja teha ülisuurt väljatrükki. Kui väljund on kinnisvaraportaal, siis kaamerale ei ole väga kõrgeid tehnilisi nõudmisi.

Kas tänapäeval saab kuulutuse fotod edukalt tehtud ka telefoniga?

L: Saab küll, aga sa pead oskama, tajuma fotograafia põhitõdesid. Teiseks peavad olema väga head valgusolud. Kui on pime ja lambid ka (väga) ei valgusta, siis on keeruline.

Telefonifaile sa pärast arvutis niimoodi töödelda ei saa nagu kaamerafaili. See annab peegelkaamerale konkreetse eelise.

Loe ka artiklit „Kinnisvara fotod telefoni või kaameraga – selles on küsimus“: liisreiman.com/kinnisvara-foto-telefoniga-vs-kaameraga

Telefon vs. kaamera näide.

Millistel puhkudel kasutada drooni ja kui palju seda üldse  tehakse?

L: Kindlasti soovitan drooni kasutada krunti müües. Lisaks sellele soovitan droonifotosid kasutada ka majade puhul, et näidata maja koos krundiga ülevalt, sh naabruskonda. Võtame näiteks talukompleksi Raplamaal, kus on talumaja, saunamaja, kelder, ait, võib-olla ka laut. Ja kui teha seal maa pealt igalt poolt pilte, siis neid pilte kuulutusest vaadates ei saa aru, kui palju krundi peal üldse (vaba) ruumi on, kuidas need hooned seal täpselt ikkagi asetsevad. Kui teha drooniga ülevalt alla foto, siis on kohe näha, kus paikneb maja, kus abihooned, kus on värav – tekib kohe ülevaatlik pilt.

Korterite puhul droonifotosid enamasti ei küsita, see on pigem harv juhus.

Näide, kus droonifoto annab müüdavast varast väga hea ülevaate.

Kas ja millist rolli mängib kinnisvara pildistamisel ilm?

A: Praegusel aastaajal ei ole valikut, tuleb fotod ära teha.

L: Pilti saab teha iga ilmaga, ilm ei ole mingi takistus. Täna (detsember – toim.) just oli mul pildistada üks suurem ridaelamuboks. Vihma kallas, aga kõik pildid said tehtud, nii seest kui ka väljast. See ongi üks põhjus, miks mind päris palju pildistama kutsutakse – ma ei ütle, et ootame X ajani, kuni päike välja tuleb. Kui on vaja teha, siis lähme teeme ära.

Suvel on võib-olla lihtsam, saab mõelda, et „okei, täna sajab, proovime äkki homme“. Kui aga praegu, hilissügisel hakata päikest ootama, siis müügi-/üüriprotsess võib venida nii pikaks, et ei ole mõtet pildistamisega oodata.

A: Suvel, kui päike on väga kõrgel ja valgustab tohutult, siis võib olla teistpidi häda. Ega see ere päikesevalgus tuppa ole alati parim lahendus. Eks igal aastaajal ole omad plussid-miinused.

L: Suvel päikese sisse paistmisega ma tegelikult väga suuri probleeme ei näe. Iga ilmaga pildistamise puhul mängivadki rolli teadmised ja kogemused.

Kas kuulutuste välifotod peaks igal aastaajal välja vahetama?

A: Kui panna kuulutus üles talvel, siis peaks kevadel või suve hakul fotosid uuendama. Aga kindlasti ei pea minu arvates kohe kevade alguses, kui tulema hakkavad esimesed pungad, jooksma uut välifotot tegema.

L: Ma olen ise käinud küll varasid uuel aastaajal uuesti pildistamas, aga seda siiski väga vähe, sest enamasti müüakse oma varad vastava aastaaja jooksul ära.

Üldiselt mõistagi ei tasu suvel panna lumega pilti. Ja kui kevadel ojad vulisevad ja on pungad puul, siis võib-olla ei ole mõtet ikkagi oodata, kuni täielikult puud lehte lähevad – mõni kevad võib minna päris pikaks, tasub ehk kohe uued fotod teha.


Talv vs. kevad näide.

Millises formaadis pilte kliendid soovivad? Kas sotsiaalmeedia tarbeks küsitakse ka ruudu- ja püstises formaadis fotosid?

L: Enamasti soovitakse pelgalt landscape’i ehk laiupidi pilte, tavaliselt 3:2 küljesuhtega. Kui korteri/maja ja nende stiliseeritus ise pakub võimalusi teha ägedaid pilte ka püstiselt või ruuduformaadis, siis ikka olen ka nii teinud – saab kasutada emotsioonipildina sotsiaalmeedias või panna sobivuse korral kuulutusele juurde.

Taoline lähivaade fookuses olevates elementidest tekitab kodutunde küll. :)

Kuidas võtta kokku kaamera põhilised tehnilised sätted, mida tuleb pildistades jälgida?

L: Kaamera statiivile, seinad otseks. Sealt edasi: ISO võimalikult madalaks, ava ca kaheksa ja säriga mängida vastavalt vajadusele – oleneb, kui palju valgust on. Kui ka välk siin mängu tuua, siis läheb keerulisemaks, ei ole ühest rusikareeglit.

Kas ja kui palju peaks kinnisvarafotosid töötlema?

A: Kui vähegi võimalik, üritan fotod teha nii, et hiljem peaks neid võimalikult vähe töötlema. Muidugi alati see ei õnnestu.

L: Kui sukelduda ajaloosse, siis vanasti käidi pildistamas, misjärel mindi filmirulliga pimikusse ning ilmutati. Lisaks sellele mängiti seal kontrasti ja heledusega. Nüüd on kõik töötlusega seonduv kolinud arvutisse. Mis ma öelda tahan, on see, et töötlus ei ole ilmtingimata paha asi, mida kindlasti ei tohi teha. Vastupidi, järeltöötlust peab tegema. Tuleb vaadata, et seinad on ikka sirged, värvid ja valgus peavad olema reaalsusega vastavuses. Neid aspekte ei saa pildistades sajaprotsendiliselt garanteerida, vaid enamasti tuleb töötluses pilti natuke korrigeerida.

Millist programmi fotode töötlemisel kasutada?

L: Mina kasutan põhiliselt Adobe Lightroomi ja Photoshopi. See ca 10 eurot kuus Lightroomi ja Photoshopi eest on igal juhul väärt investeering.

Milliseid töötluspõhimõtteid rakendada? Kolm peamist aspekti, mida töötlemisel jälgida.

L: Eks mul on oma töötlusrutiin välja kujunenud. Igale pildile aga mõistagi ühest filtrit ei ole – kahjuks ei saa teha nii, et tõmban kõik kümme objekti arvutisse, panen ühe filtri peale ja ongi valmis.

Peamised aspektid:
1) seinad sirgeks (vertikaalid ja horisontaalid);
2) valguse paika sättimine;
3) värvid vastavusse vara reaalsusega.

Populaarsust on kogumas 360-kraadised virtuaaltuurid, mida ka näiteks meie Kaanonis oleme ise tegema hakanud. Liis, mida sa neist arvad?

L: Kui on kehvad pildid, siis on virtuaaltuur suureks abiks, saab korteris ringi jalutada ja planeeringust aimu. Arvan, et virtuaaltuurid on suuresti maitse asi, ei ole ise suutnud ühest seisukohta võtta, kas ja kui suurt lisaväärtust need annavad. Olles suhelnud ka teiste inimestega sel teemal, siis on neid, kes arvavad, et virtuaaltuur on kuulutuse puhul ülivajalik, andes varast detailse ülevaate kui ka neid, kelle arvates ei anna tuur kuulutusele eriti midagi juurde.

Anna meile oma vara müüki või üüri ja teeme sulle turul 200300 € väärt (turuhind oleneb vara suurusest) virtuaaltuuri LISATASUTA! Mõistagi on võimalik meilt virtuaaltuuri ka tellida. Kirjuta tanel@kaanon.ee ja teeme ära!

---

Ehk võiks Liis Sind aidata (kinnisvara) pildistamisega ja Annemai üldisemalt kinnisvaraga seotud küsimustes?

P. S. Aitäh fotode eest, Liis!
Otsi pakkumisi
Vali objekti tüüp
Kõik objekti tüübid
Korter
Maja
Majaosa
Suvila
Äripind
Maa