Üüritulu deklareeritakse karmi sanktsiooni kartuses üha enam

Ilmselt teavad paljud siinsed lugejad kedagi, kes üüritulu ei deklareeri. Sellest ajendatuna vestles Kaanon Kinnisvara Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäega. Eesmärk oli uurida, kui palju kõnealust kohustust ikkagi täidetakse, kuidas inimesi kontrollitakse ja mis juhtub siis, kui üüritulu mitte deklareerida.

Kuidas on üüritulu deklareerijate hulk aastatega muutunud?

2016. aastast alates on nii üüritulu deklareerijate arv kui ka deklareeritud üüritulu kogusummad igal aastal kasvanud:

  • 2016 deklareeris üüritulu 5257 inimest summas 16,3 mln eurot;
  • 2017 deklareeris üüritulu 6788 inimest summas 23 mln eurot;
  • 2018 deklareeris üüritulu 8140 inimest summas 29 mln eurot;
  • 2019 deklareeris üüritulu 9139 inimest summas 34,5 mln eurot.

Ühtpidi on kasv tingitud sellest, et inimesed on teadlikumad, üüritulu maksustamisest on rohkem juttu olnud. Teisalt on juurde tulnud ka vahendusplatvormid (a la Airbnb, Booking). Seetõttu on aastatega kasvanud inimeste arv, kes deklareerivad sealt saadud tulu. Ehk siis ei saa öelda, et enne ei deklareeritud ja nüüd deklareeritakse, vaid lisandunud on ka uusi tuluteenijaid. Platvormide kaudu rentides on võimalik teenida üüritulu summaliselt rohkem kui pikaajaliste üürilepingutega ja see peegeldub mingil määral ka teenitud summade kasvus.

Kui suure osa deklareerinute koguarvust moodustavad Airbnb ja Bookingu ehk platvormide kaudu tulu saanud inimesed?

Tegeleme jooksvalt ka varasemate perioodide kontrollidega, seega on need numbrid pidevas muutumises. Platvormide kaudu tulu deklareerimine kajastub statistikas ainult juhul, kui inimene on deklareerides platvormile viidanud, mistõttu ei pruugi need numbrid peegeldada tegelikkust.

Airbnb kaudu oli võimalik andmeid automaatselt oma tuludeklaratsioonile edastada alates 2018. aastast. Vaatasime, et varasemalt olid ainult üksikud inimesed näidanud tuluallikana platvorme, mis võib tähendada, et seda kas ei deklareeritud või inimesed pigem ei märkinud, et tulu oli saadud sealtkaudu. Nii et nende aastate osas me sellise statistika väljatoomist õigeks ei pea.

Aasta

Üüritulu deklareerinud isikute arv

Sellest platvormide kaudu teenitud tulu näidanud isikuid

Deklareeritud üürisumma

Platvormide kaudu teenitud tulu summa

2018

8140

8,2%

29 mln

0,4 mln

2019

9139

7,4%

34,5 mln

1,1 mln


Kas üüritulu deklareerimist kontrollitakse iga-aastaselt rohkem? Kuidas kontrollitakse, milliste meetoditega?

Rendi- ja üüritulu deklareerimist kontrollime järjepidevalt. Kogu meie kontrollitegevus baseerub riskianalüüsil. Füüsilise isiku tulude kontrollimist alustame sellega, et võtame inimesega ühendust ja lihtsalt vestleme. Ja kui me selle käigus veendume, et ta peaks oma andmeid deklareerima teistmoodi, kui ta on seda teinud, siis palume tal endal deklaratsioon ära parandada. Valdav enamus korrigeeribki selle palve peale oma andmed ära. Kui aga peaks tekkima olukord, kus inimene ei ole nõus meie seisukohaga, aga tema argumendid ei muuda meie arvamust, siis alustame kontrollimenetlust. Selle käigus selgub lõpuks, kas inimesel on täiendav maksukohustus või mitte.

Inimestele, kes on meie arvates üüritulu deklareerimata jätnud, tuletame seda tuludeklaratsiooni esitamise käigus meelde. Paljud deklareerivadki pärast sellist küsimust esialgu deklaratsioonist välja jäänud üüritulu ära. Eraisikuid suuname oma kohustusi täitma esimese hooga pehmete meetoditega: tuletame meelde, anname nõu. Alles siis, kui see ei aita, alustame kontrolli.

Kui palju on (hinnanguliselt) neid, kes peaks üüritulu deklareerima, aga ei tee seda?

Me teeme oma analüüse nii enda käsutuses olevate kui erinevate avalike andmete pealt, mida meil on õigus teistest registritest saada. 2018. aastal oli nende andmete alusel üüritulu mittedeklareerijaid ca kolmandik nendest, kes meie hinnangul üüritulu teenisid.

Millised sanktsioonid järgnevad antud kohustusest kõrvalehiilijatele?

Üldiselt on inimese jaoks kõige suurem sanktsioon see, et kui deklareerida hilinemisega, siis lisandub intressi maksmise kohustus. Kuna see intress on päris kopsakas – aastas üle 20% –, siis motiveerib see inimesi teenitud tulu edaspidi õigesti deklareerima. Lisaks on meil õigus teha deklaratsioonis valeandmete esitamise eest trahvi, aga seda teeme vaid äärmuslike juhtumite korral. Mainitud intressikohustus on juba piisavalt suur, seega reeglina me eraldi karistust ei määra.

Kas üüritulu deklareerimisega seoses on tulemas ka mingisuguseid muudatusi?

Midagi sellist, mis praegu on seaduseelnõu tasandil, ei ole. Arutlusel on olnud teema, kas laiendada eluruumi üürilepingu maksusoodustust (maksustatav on ainult 80% teenitud üüritulust) ka rendilepingutele ehk platvormide kaudu korterite/majade väljarentimisele. Seda põhjusel, et ka rentimisel on omanikul seoses kinnisvara ülalpidamisega kulutusi. Maksusoodustuse mittelaienemine rendilepingutele võib olla ka üks põhjus, miks ei taheta renditulu deklareerida, sest inimesed tunnevad, et renditulu sajaprotsendiline maksustamine on ebaõiglane.

---

Loe füüsilise isiku üüritulu maksustamise kohta lähemalt SIIT.

Otsi pakkumisi
Vali objekti tüüp
Kõik objekti tüübid
Korter
Maja
Majaosa
Suvila
Äripind
Maa