Üksjagu on möödas ajast, mil saime kirjutise meie külalisblogijalt Pille-Riinilt (26). Nüüd on see päev taas käes ning teemaks sisustamine eritellimustega, selle head-vead, maksumus ja muu. Mõnusat lugemist!

Nonii, sai nüüd kirjutamisele üks pikem paus sisse. Seda mitmel põhjusel: mina lõpetasin magistriõpingud, siis läks Leenu esimesse klassi ja kohe oli ka minul sünnipäev. Kõik need tähistamised ja uue olukorraga kohanemised (kellel vaja kooliga harjuda, kellel uue vanusenumbriga) võtsid oma aja ja energia.

Meie Muhe kodu

Koolilõpu ja sünnipäeva puhul kingiti mulle aga köögisein. Ja teps mitte tavaline, vaid kohe väga eriline! Selle kingi suutsid asjaosalised kuni lõpuni hoida väga hea üllatusena, kuna Andrus ajastas kõik mõõtmised ja paigaldused selliselt, et mina sellest midagi ei teaks ja vot see on juba tõeline väljakutse, sest ma kipun alati kõigest kõike teadma (või vähemalt mulle meeldib niimoodi mõelda). Ning kuna ma teadsin juba enne korteri kättesaamist, et soovin just sellist köögiseina, siis on see kingitus lausa imeline.

Köögi tagaseina ehib pilt nimega „Rabaküla“ ning autor on Muhekunstnik. Kuna algusest peale oli teada, et köök saab olema meie kodu süda, siis nüüd see ka lõpuks nii on. Astud kööki ja kohe tekib selline õige ja kodune tunne. Meie oleme igatahes ülimalt rahul!

Veidi tehnilist infot ka: köögiseinale sai Glasstechi kaudu tellitud Muhekunstniku pildiga taustvärvitud, karastatud ja faaspoleeritud servadega taustaklaas. Sedapuhku sai võetud ka eraldi paigaldusteenus(ed), sest kõike ise ei oska ja ei jaksa. Aeg on ometigi ka väärtuslik. Andruse sõnul oli kõigepealt vaja köögi paigaldajal ventilaator lahti võtta, et ta klaasile ette ei jääks, seejärel tulid Glasstechi paigaldajad ja võtsid veel segisti ajutiselt küljest, misjärel nad said klaasi seina. Lõpuks tuli köögi paigaldaja tagasi ning aitas ventilaatori oma kohale panna. Fotoklaas koos mõõtmiste ja paigaldusega maksis kokku ligikaudu 600 eurot.

Stiilne, eks? :)

Muhedast kunstist rääkides aga ei saa üle ega ümber asjaolust, et ka Leenu tuba kaunistab armas pilt nimega „Kirsipuu“ sellesama Muhekunstniku poolt. Vihjeks: ühes eelnevas postituses võis juba piiluda, milline see sein oli.

Igatahes on tema toa seinale paigaldatud fliistapeet, mis on oma olemuselt pabertapeedi edasiarendus ja seetõttu lihtsamini puhastatav ja vastupidavam. Ka paigaldus on kergem – panime selle otse liimiga kaetud seinale. No olgu, jändamist oli sellegipoolest palju ja Andrusel polnud lihtne, kui mina oma kullipilguga kõrval tänitasin, aga seina ta sai ja rahule me jäime! Fliistapeet maksis kokku 260 eurot (hind sõltub mõõtudest, seega päris üks-ühele ei tasu seda võtta), sellele lisandus tapeediliimi ja tarvikute maksumus.

Before ...

... ja after.

Sinine, sinine, valge

Kuna meie korteri aknad on üpriski eriliste mõõtudega, pidime nende katmiseks uurima erinevaid lahendusi. Meie magamistoaga läks hästi – minul oli parasjagu käsil eksperiment sotsiaalmeedia loosimängudega, kui äkki õnn naerataski ja võitsin kvaliteetsed kardinad Sisustus+ salongist (asub Tartus E-kaubamajas). Külgkardinad said poolpimendavad ja sametised, tumedamat sinist tooni, samas kui põhikardin on õrnalt helesinine. Kusjuures kardinate toon sai välja valitud enne korteri kättesaamist ning seinavärv valitud kardinate järgi. Sellega muidugi sai ka nalja: tühjas toas tundus valitud seinavärv mulle liiga tume ja kergelt lillakas ja oli oht, et ma kupatan Andruse poodi uue tooni järele, kuid kui kardinad seina ja laelamp lakke said, loksus kõik paika ja Andrus sai rahulikumalt hingata.

Viuh, õnneks ikka pole lillakas ... :)

Sinine magamistoas pidavat mõjuma õhtul rahustavalt ja hommikul värskendavalt, mistõttu selline värvilahendus juba enne korteri kättesaamist ka kaalukausile jäi. Hommikute kohta ei oska kaasa rääkida, me lihtsalt pole hommikuinimesed, aga õhtuti küll tuleb maru hea uni! Andruse jaoks on tulemus sedavõrd hea, et iga õhtu magamistuppa minnes tekib selline värske ja kergelt nagu jahe tunne, mis ongi hea une saamiseks ideaalne. Just need toonid ja õrn valgus ning rohkemat polegi vaja. Hea on ka see, et kui enamus korterist on terve päeva vältel päikesega suhteliselt kaetud, siis magamistuppa jõuab see alles õhtupoole ja laseb hommikul rahulikult magada – tuba ei lähe liiga palavaks ja ka valgus ei hakka häirima.

Garderoobkapp on meil tellitud Grandber Sisustusest. Sai küll küsitud soovitusi ja võetud hinnapakkumisi erinevatest kohtadest, kuid lõpuks jäi peale just Grandber. Nad pakkusid mõistlikku hinda ja kapi sisu saime oma vajaduste järgi kujundada. Läksime lihtsalt salongi enda esialgse joonisega kohale ja selle järgi pandi mõõdud paika ning anti ka praktilisi soovitusi. Kui alguses oli soov saada tumedama puidu tooni liuguksi, siis salongis kohapeal jäi mulle silma valge puidu imitatsiooniga variant ja nii see otsus silmapilkselt ka sündis. Ja sobib meie magamistuppa nagu valatult! Tume ehk olekski tuba visuaalselt väiksemaks teinud. Garderoobkapi eest käisime koos paigalduse ja mõõtmisega välja umbes 1300 eurot. Mõõtmisega oleksime ka ise hakkama saanud, aga kuna tegu on niivõrd suure asjaga, siis igaks juhuks usaldasime selle spetsialistide hoolde.

Ei taha enam naabreid piiluda

Kuigi alguses oli köök-elutoa aknast isegi põnev kõrvalmaja elanikke ja nende sissekolimist jälgida, siis mingil ajahetkel ikkagi viskas üle. Eriti kuna nad tasapisi kõik endale kardinad või rulood ette panid. Meie jaoks polnud need prioriteetsed, aga oli see siis eestlaslik kadedus või praktiline vajadus, igatahes voldikkardinad me ära tellisime. Leenu toa puhul oli kohe alguses selge, et sinna kardinaid ei pane, köök-elutoa puhul oli mõtlemist pikemalt. Lõpuks jäi otsus, et köögipoolele tuleb kindlasti voldikkardin, nagu ka Leenu tuppa. Nurgaakna ja rõduakna puhul veel natuke arutleme ja küsime nõu, aga ilmselt soovime ikkagi kardinaid.

Voldikkardinate puhul palju otsimist ei olnudki. Rulo teeb niivõrd head turundust, et võtsime nendega ühendust ja edastasime oma soovid. Valisime topeltkangalised: Leenu tuppa toon „Õrnalt roheline“ ja kööki „Jeti“. Mõõtude võtmine oli imelihtne ja ka paigaldus polnud mingi Hiina ime. Neil on kodulehel isegi hinnakalkulaator olemas. Meie pidime kokku maksma natuke üle 400 euro, seda siis allahindlusega. Rulol vist on üleüldse tihti häid soodukaid ja pakkumisi, seega hoidke silm peal! Ja isegi kui parasjagu soodukat pole, siis ikkagi soovitame tellida – juba suhtlus nendega on hästi tore ja asjalik, rääkimata praktilistest ja esteetilistest toodetest.

Kõnealused kardinad.

Mida soovitame?

Tuleb välja, et päris mitmeid asju oleme lasknud teha eritellimusel (laseme ka edaspidi). Jah, eritellimusel tööd on alati kallimad, kuid mõningate asjade puhul pigistame silma kinni. Elame ju ometigi siin pikka aega ja kodu võiks ikka kodune ning meie nägu olla. Osade asjade puhul proovime olla võimalikult säästlikud ja ise teha, kuid kuna aega, oskusi ja vahendeid napib, siis anname ka tööd tublidele töömeestele ja -naistele.

DIY projektide puhul on kindlasti mõistlik välja arvutada, mis võiks olla ligikaudne maksumus ning seejärel otsustada, kas kulutamisele minev aeg ja raha üldse tasuvad end ära. Andrusel on küll soov palju asju ise teha, aga ajaliselt on põhitöö kõrvalt keeruline teha midagi suurt ja mahukat. Samas ise tehtud asja on omas kodus ju uhkem imetleda kui mistahes muud eset. Igatahes, mõnes järgmises postituses räägime veidi pikemalt ka ise tehtud asjadest, mis samuti kodust KODU teevad.

Meie ütleme aga, et eritellimusi ei tasu karta, sest just nii säästad enda närve ja aega ning saad oma koju mõnusa olemise. Eritellimusmööbli ja muude asjade puhul aga on mõistlik korralikult läbi mõelda, mida sa konkreetselt vajad ja soovid ja mis on sinu rahaline piir. Küsi sõpradelt ja tuttavatelt soovitusi ning võta mitmest kohast hinnapakkumised!

Hästi kirjutatud, kas pole? Eelmistest, kõnealusest & tulevastest Pille-Riini postitustest seoses eluga uues kodukeses saad lugeda noorpere blogist Tilaküla Leenud.