Mis osas on maaklerteenus viimaste aastatega kõige enam muutunud ja arenenud? Millised tehnoloogilised võidukäigud mõjutavad maakleritööd? Mis aitaks kaasa maakleri kui ameti kuvandi paranemisele? Neile ja mitmetele teistele huvitavatele teemadele heidavad valgust 24-aastase kogemusega Kaanon Kinnisvara asutaja Härmo Haljaste ja kümmekond aastat maaklerina tegutsenud Siim Kabel.

Kuidas on maaklerteenus viimase viie aastaga muutunud?

Siim: Kümme aastat tagasi hakati rääkima, et maaklerteenus muutub kohe-kohe täielikult internetipõhiseks ja amet kui selline sisuliselt kaob ära. Täna aga käib töö endistviisi edasi. Minu silmis ei ole maakleri igapäevatöö viie või kümne aasta taguse ajaga väga palju muutunud. Tehnika on küll arenenud ning igasugused nutiseadmed on teinud meie tööd kergemaks, aga ameti põhiolemus on sama: näitamised, vaatamised, müükivõtmised, lepingud, notarid.

Härmo: Põhielemendid on jah samaks jäänud, aga viie aasta taguse ajaga võrreldes peab maakler täna olema oluliselt professionaalsem. Eelkõige puudutab see erinevaid ehitus- ja õiguslikke aspekte. Ligikaudu kuus-seitse aastat tagasi hakkasid pangad karmistama laenude väljastamisi ning hakati rohkem süvendatult vaatama vastavusi registriandmetele. Kohustusi, millega maakler peab tegelema nii enne müüki kui ka müügi ajal, on seega oluliselt juurde tulnud.

Siim: Nõus. Kindlasti on maakleri pädevuse nõue ajaga kasvanud. Teadmised peavad ühel korralikul maakleril olema väga laiapõhised, tuleb olla kursis paljude seaduste ja reeglite-nõuetega.

Härmo: Lisaks: kohustusi on juurde tulnud, mistõttu peab täna sama teenistuse nimel nägema varasemast rohkem vaeva.

Siim: Natuke see oleneb. Näiteks paneelmaja tüüpkorteri müük ei ole võrreldes viie aasta taguse ajaga eriti muutunud. Aga majade, kinnistute ja arenduste müükide puhul on tõesti tööd oluliselt rohkem. Võib lausa öelda, et teed rohkem tööd, aga saad natuke vähem tasu kui viis või kümme aastat tagasi. Aastatega on ka konkurents kinnisvaraturul oluliselt tihedamaks läinud.

Kaanoni maakler Annemai Tuvike mainis hiljutises loos, et maakler ei ole enam pelgalt vahendaja, vaid muu hulgas näiteks nõustaja ja psühholoog. Nõus?

Siim: Arvan, et see on kogu aeg nii olnud. Näiteks 2008. aasta majanduskriisi ajal oli nõustamist oluliselt rohkem kui viimasel ajal, sest inimesed olid püstihädas seoses oma võlgade, kõvasti langenud kinnisvara hindade ja kõige muuga. Võimalik, et a la järgmisel aastal ajalugu kordub.

Mil määral on maaklerite töös muutunud müük ja turundus?

Siim: Usun, et tegu on teemaga, mis seoses maakleriametiga on ajas kõige enam muutunud, kuna turunduskanaleid tuleb üha juurde. (Enese)turundus peab maakleril olema väga hästi ja korrektselt läbi mõeldud. Pelgalt kuulutuse üles riputamisega enam läbi ei aja.

Härmo: Samuti, viimase viie aastaga on fotode ja kuulutuste kvaliteet muutunud palju paremaks.

Siim: Jah, tänapäeval peavad fotod ja tekst olema väga korrektselt tehtud, sest fotod on ju kõige esimene asi, mida huviline kuulutuse juures näeb.

Milliseid (tehnoloogilisi) arenguid seoses maakleritööga ennustate (lähi)tulevikuks?

Siim: Virtuaaltuurid, mida praegu on siiski väheste kuulutuste juures, on viie aasta pärast ilmselt normaalsus. Lõpuks taandub kõik nende tuuride ja virtuaalreaalsuse puhul kvaliteedile ehk tehnoloogilisele arengule. Paljud virtuaaltuuride lahendused on seni veel üsna kandilised. Mina ei usu, et inimesed hakkavad kodu ostma ainult virtuaaltuuri põhjal. Olen täiesti kindel, et huvilised tahavad alati ikka kohapeal käia ja katsuda kõike, mis antud korteris on.

Härmo: Arvestades tänast olukorda, saavad virtuaaltuurid suuremaks levikuks väga hea tõuke. Koduotsijad teevad vaatama minemiste osas senisest enam otsuseid virtuaaltuuride põhjal. Aga mina ka ei usu, et kohapeale üldse vaatama ei minda. Siin tekib ka õiguslik probleem, sest täna notarisse minnes kinnitad, et oled objekti isiklikult, asjatundja abita üle vaadanud. Ehk siis antud stsenaarium eeldab õigusliku variandi loomist, kus sobib ka virtuaalse ülevaatuse kinnitamise variant. Lisaks: virtuaaltuuride kvaliteet peab olema selline, et on võimalik suurendada kõiki pragusid ja nurkades esineda võivaid hallitusi – tuur peab samastuma kohapealse füüsilise ülevaatusega. Täna see veel nii ei ole.

Jah, ostu-müügi turgu virtuaaltuuride esilekerkimine viie aastaga ilmselt kardinaalselt ei muuda. Aga üürituru kontekstis on ehk tõenäolisem, et kvaliteetse virtuaaltuuri korral võetakse üürikodu kohe ära?

Siim: Seda võib küll juhtuda, eriti välismaalaaste puhul. Kui viis aastat tagasi üüriturul sellist asja ei olnud, et välismaalane üürib korteri ilma seda üle vaatamata, siis täna on see juba üsna levinud. Näiteks, mul oli üks kanadalasest klient, kes oli Kanadas ning sai Eestist tööpakkumise. Ta võttis minuga ühendust, leidsime talle korteri, sõlmisime lepingu ära ja alles siis tuli ta Eestisse. Ta jäi korteriga rahule ja on siiani selles korteris õnnelik üürnik. Aga kindlasti oleks kvaliteetne virtuaaltuur meid siinkohal palju aidanud.

Milliseid arenguid kinnisvarasektoris veel näha soovite?

Härmo: Ehitisregistri tulevikust rääkides: kui mingit hoonet ehitama hakatakse, siis õige pea on kõik 3D-mudeldatud, samuti üritatakse ka vanad hooned 3D-kujule saada. See teeb lubade taotlemise senisest oluliselt lihtsamaks [vt ka artiklit „Renessanssi läbiv ehitisregister võimaldab tulevikku vaadata“].
Aga mis tehnoloogiaid maaklerteenuse poole pealt veel ... Kindlasti tuleb juurde just müügi köögipoolt toetavaid elemente, a la paraneb kanalite võimekus vastu võtta 360-kraadiseid lahendusi. Turunduskanalite võimekus kasvab, sest nad peavad tekkinud nõudlusega kaasas käima ja edasi arenema.
Eraldi küsimus on AI (artificial intelligence). Näiteks juturobot on täna veel pigem kohmakas, aga kui suudetakse välja töötada iseõppiv intellekt, siis see võib olla üks potentsiaalne areng teemal, mis puudutab kinnisvaraalast nõustamist. Robot suudab ju kõik seadused paari tunniga selgeks teha ja mingeid seoseid luua.

Samas, nagu rääkisime, siis inimlik faktor ei saa täielikult ära kaduda, või mis?

Härmo: Jah, siis olekski kombovariant. Kuna kinnisvaraga puutuvad ühel või teisel moel kokku erineva põlvkonna inimesed, siis kindlasti on ka 20 aasta pärast teatud hulk inimesi, kes põhimõtteliselt ei taha juturobotiga rääkida. Inimeselt inimesele suhtlemine jääb seega alles ega kao kuhugi. Tehnoloogia areneb, kuid traditsioonilised meetodid ei haihtu sõrmenipsuga.

Kui aga trükkida Google’isse, et milline võiks maaklerteenus olla aastal 2025, siis suur osa artikleid kätkeb endas seda, et maakler kui amet on hääbumas.

Härmo: Kui televisioon leiutati, siis öeldi, et nüüd on raadioga kõik. Kinnisvara ei ole poest leiva ostmine, vaid selles valdkonnas tehtud otsused mõjutavad inimesi suuremal või vähemal määral terve elu.
Üks oluline aspekt veel, miks inimestel on minu arvates vaja maakleriga kokku saada: kui on hea maakler, kes oskab inimest kaardistada, siis ta võib esitada küsimusi, mille peale huviline ise pole võib-olla mõelnud. Hea maakler aitab parendada kliendi selgust teemal, mida tal on vaja ja mis on mõistlik. Kui aga piirduda ainult virtuaalkeskkonnaga ja igasugune inimkontakt ära kaotada, siis taolist nõuandja rolli ei saa tekkida, mis lõppkokkuvõttes viib selleni, et inimesed langetavad senisest enam valesid kinnisvaraalaseid otsuseid.

Siim: Just. Olen tihti toonud näite, kus inimene tuli minu juurde ja tahtis osta Nõmmele korterit, aga kaks kuud hiljem ostis endale linnast välja talu. Kõnealune klient rääkis mulle, mida ta soovib, kirjeldas oma vajadusi. Panin kuuldu paberile kirja ning lõpuks jõudsimegi koostöös kliendiga selleni, et tegelikult soovib ta talu.

Härmo: Ehk siis hääbumist ei tule, kuid vestlus liigub senisest veelgi enam elektroonilistesse kanalitesse ja videokujule.

Siim: Eks see on juba täna nii. Meili teel, Facebookis või kus iganes tehakse suurem osa infovahetusest enne tehingu toimumist ära.

Härmo: Selge see, et mingi osa maaklereid lahkub praegu turult, sest tehinguid on vähe. Ja kui ikka sissetulekut ei ole, siis otsitakse midagi stabiilsemat. Kas nad ka tagasi tulevad, on omaette küsimus.

Siim: Need inimesed, kes turult ära on läinud, tulevad tagasi ikkagi harva. Alati on nii, et kui majanduses on hea aeg, siis on maaklereid turul rohkem ja kui kehvem, siis need n-ö põlve otsas tegijad lähevad minema. Halb aeg eraldab ka meie valdkonnas terad sõkaldest. Ja kui majandus hakkab tõusma, hakkab neid sõklaid jälle lisanduma. Seda sinnamaani, kuni supp muutub taas üsna lahjaks.

Kuidas on ajaga kujunenud ja kuidas võiks edaspidi muutuda maakleriameti kuvand ja atraktiivsus?

Härmo: Pöördvõrdeline sõltuvus: kui majandus tõuseb ja õnneotsijaid tuleb juurde, siis teenuse üldine kvaliteet kannatab. Ja kui on rasked ajad, siis jäävad tugevad ja professionaalid alles ning ka teenuse kvaliteet on kõrgem. Aga ütleme nii, et üldine kuvand pole kõige parem ...

On’s antud ameti kuvand kogu aeg selline kehvemapoolsem olnud?

Härmo: Olgem ausad, ikkagi on jah.

Siim: Mina näen, et maakleri kuvand saaks muutuda oluliselt paremaks siis, kui seadusandlust muudetaks vähe karmimaks. Soomes, kus maakler on austatud ametikoht, on nii, et igaüks ei saa olla silmpilkselt maakler. Meil siin Eestis aga võib ükskõik kes istuda ühel hetkel arvuti taha ja öelda, et hei, täna olen maakler.

Härmo: Halbadel aegadel arvavad inimesed, et saavad vara müümisega ise hakkama, kuna hädasti on vaja raha kokku hoida. Headel aegadel, kui üldjuhul on ka suurem ajapuudus, mõeldakse rohkem maakleri kaasamise peale. Kui lisaks aja kokkuhoiule kaasneb kvaliteetne teenus, siis on sel positiivne mõju ka maakleriameti kuvandile. Maakleri ülesanne ongi oma kliente harida, teha neile selgeks, mida täpsemalt maakleritöö endast kujutab ja kui palju reaalsuses kõik pisiasjad aega võtavad.

---

Otsid professionaalset maaklerit? Tutvu meie maakleritega SIIN.