Kodulaenu taotlemisel mängivad rolli mitmed erinevad aspektid, millest nii mõnigi kehtib alati. Kaanon Kinnisvara uuris Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhilt Anne Pärgmalt, mida tasub kodulaenu taotlemisel silmas pidada, et saada pangalt ikka positiivne laenuotsus.

Maksevõime

Kui mõte kodu ostust on tekkinud, tuleks esmalt hinnata kui palju suudaks igakuiselt laenu maksta ehk hinnata enda maksevõimet. Näiteks Swedbanki kodulehel on selleks olemas kodulaenu kalkulaator, mis näitab ära maksimaalse laenusumma ja sellele vastava kuumakse. Küll aga tuleks maksimaalse laenusumma puhul kraadida, kas see summa ja vastav kuumakse ka tegelikult pere eelarvesse sobib.

Riskide põhjalik analüüs

Kui inimesel on üldjoontes teada tema maksevõime ning ta on esitanud pangale kodulaenu taotluse, hakkab pank seda analüüsima. Analüüsimisel võetakse arvesse kõiki laenusooviga seotud aspekte. Panga jaoks on oluline veenduda, et kliendil on regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek. Samuti analüüsitakse olemasolevaid finantskohustusi ja nende varasemat täitmist, säästmise võimekust, ostetava varaga seotud nüansse jms.

Suhe kliendi ja panga vahel on pikaajaline, seega on oluline, et kliendi rahaasjad oleksid pikas perspektiivis korras. Nii laenuvõtja kui ka pank peavad olema veendunud, et laenukohustus on jõukohane ning laenuvõtja hindab laenu võtmisega seotud riske.

Soovitus on väga üksikasjalikult kaaluda laenu võtmist ja sellega kaasnevat. Näiteks on üks risk sissetuleku(te) jätkusuutlikkus, maksevõime vähenemine. Seda võivad põhjustada erinevad asjaolud: ühe või mõlema laenusaaja sissetuleku vähenemine, töökaotus, haigestumised või hoopis uue pereliikme lisandumine. Tuleb reaalselt hinnata, kas sissetuleku vähenemine või kadumine on tõenäoline ning milline on lahendus, kui see juhtub. Laenu võttes tuleb nende riskidega arvestada ja endalt küsida, kas võetud kohustustega saadakse hakkama. Isegi kui inimesel on kogutud raha sissemaksu jaoks ja mõningane rahapuhver ootamatusteks, tuleb meeles pidada, et kodulaen on pikaajaline kohustus. Suuremaid laenukohustusi tasub täiendavalt kaitsta kindlustusega ning igal juhul ka igakuiselt säästa.

Olemasolevad (laenu)kohustused

Laenutaotluse analüüsimisel hindab pank, kas olemasolevad finantskohustused ja sissetulekud on tasakaalus. Sissetulek võib olla küll arvestatav, aga kui inimesel on juba mitmeid laene, siis ei pruugi uue kohustuse võtmine olla mõistlik. Finantskohustuste tasumiseks võiks üldjuhul minna kuni kolmandik sissetulekust (suurema sissetuleku puhul kuni pool sissetulekust), et jääks raha püsikuludeks ja säästmiseks, aga ka reisimiseks ning meelelahutuseks.

Võlgnevused ja krediidiajalugu

Laenutaotlust hinnates arvestatakse kehtivate ja varasemate võlgnevustega. Kui tuvastatakse, et inimesel on korduvalt olnud probleeme oma finantskohustuste täitmisega, näiteks viivitusi laenude tagasimaksmisel, võib pangast tulla eitav vastus. Ka kiirlaenu võtmine võib laenuotsusele mõju avaldada, kui on näha, et inimesel on rahavoo juhtimisel probleeme ja suurema laenukohustuse võtmine pole mõistlik. Seega tasub täita enda finantskohustusi korrektselt ja suhtuda laenatavasse summasse kaine mõistusega. On oluline, et laen, mis võetakse, oleks inimesele jõukohane pikaajaliselt tasuda.

Säästmine

Olenemata sellest, kas inimesel on üks või mitu laenu, on mõistlik sissetulekust mingi osa säästa. Kui sissetulek kulub alati viimse sendini ära, siis uue laenu võtmine võib olla seda koormavam pere eelarvele. Lisaks veel asjaolu, et ilma säästudeta on laenuvõtja ebakindlus ootamatuste puhul suurem (palga vähenemine või töö kaotuse tõttu selle kadumine; terviserike, igapäevakulutuste kasv pere suurenemisega jmt). Isegi kui sissetulek on piisavalt suur, kuid ei säästeta, tuleb aru saada, millele raha kulub ja kas täiendava suure laenukohustuse võtmine on mõistlik ja vajalik.

Omafinantseering

Laenu võtmisel on vajalik omafinantseering, mis on minimaalselt 15 protsenti ning sõltub vara seisukorrast ja piirkonnast, kus ta asub ehk likviidsusest. Minimaalseim omafinantseering on 10 protsenti, kuid nii minimaalses määras omafinantseeringu võimalus on laenuvõtjal, kes vastab KredExi sihtgrupi tingimustele (noor pere, noor spetsialist, veteran või energiatõhusa vara omandaja).

Kodulaenu on võimalik saada ka ilma omafinantseeringuta, kui laenuvõtjal on kinnisvara, mida ta saab kasutada nö lisatagatisena. Kinnisvara omamist võib kaudselt lugeda ka säästuks, vara on ta kindlasti.

Kui inimesel omafinantseeringut ega lisatagatist pole, tuleb leida võimalusi raha säästmiseks ja omafinantseeringu kogumiseks. Kindlasti on abiks oma võimalused laenuspetsialistiga üle vaadata ja edasine tegevusplaan paika panna. Palju häid säästunippe leiab #Kogumispäeviku grupist.

Võimekus säästa on märk sellest, et inimene suudab oma rahaasju hästi planeerida ja tõenäoliselt on ta ootamatuste korral paremini kaitstud.

Laena targalt!

• Pea alati meeles, et iga laen on kohustus ja mõistlik on selle võtmine põhjalikult enne läbi kaaluda. Hinda oma võimalusi realistlikult.
• Uue kodu ostmisel on oluline endale teadvustada, et Sa ei osta midagi ainult hetke emotsiooni ajel, vaid lähtud reaalsest vajadusest.
• Mida kiiremini laenu tagasi maksad, seda vähem tasud pangale intressi. Seetõttu on mõistlik võtta laen võimalikult lühikesele perioodile, kuid siiski jõukohase kuumaksega.
• Enne laenulepingu allkirjastamist mõtle läbi, kuidas tasud laenumakset siis, kui haiguse või töö kaotamise tõttu sissetulek väheneb või kaob. Seetõttu tuleks võimalusel iga kuu palgast veidi kõrvale panna, et keerulisematel aegadel ei hakkaks laenumaksed koormama.
• Säästupuhver annab raskel perioodil palju juurde. Kuula nõuandeid ja mõtle läbi ka laenu- või elukindlustuskaitsega saadav turvatunne.
• Kui näed, et oled sattumas rahalistesse raskustesse, on oluline, et pank sellest võimalikult kiiresti teada saab. Nii on võimalik leida parim lahendus ja parimal juhul üldse vältida rahaliselt keerulist olukorda.